(1) Aerodünaamilise jõu suurendamiseks suurendage gaasi ja vedelate faaside suhtelist kiiruse erinevust, nii et vedelaid tilkasid oleks võimalik suurema aerodünaamilise jõu toimel veelgi peenemalt murda.
(2) Suurendada vedela faasi pihusti väljumiskiirust, et suurendada kokkupõrget, nii et kokkupõrke ajal oleks võimalik suhteliselt väljutatud piisku veelgi murda. Katsed on leidnud, et kui tilga väljumise kiirus on väike, liidetakse suured tilgad ja kui tilga väljumiskiirus on kõrge, saab atomiseerimise astet parandada. Kuid see vähendab gaasi ja vedeliku suhtelist kiirust ning muudab aerodünaamiliselt atomiseeritud tilgad halvemaks.
(3) Katsetulemused näitavad, et pihusti ja segamistoru geomeetria ja suurus mõjutavad suurel hulgal pihustamisjõudlust. Seetõttu tuleks mudeli kujundamisel lisaks nende mõju atomiseerimisele kaaluda ka üldist jõudlust pärast nende kombineerimist.
(4) Uurida pihustusveevarustussüsteemi voolukiiruse ja rõhu ning pihusti geomeetrilise suuruse ja struktuuri suhet, et parandada atomisatsiooniefekti. Eelkõige on veevarustussüsteemi veerõhul suurem mõju atomisatsiooniefektile. Mida kõrgem on veerõhk, seda peenemad on vee udu osakesed. Kõrgemast veesurvest tingitud probleemid on siiski järgmised: 1) suur energiatarbimine; 2) kõik veevarustussüsteemi osad on surve all, kergesti rikkis ja lühikese kasutusajaga, eelkõige kaevandusseadmete sisemine pihustussüsteem. See toob meid teise uurimisteema juurde: kuidas parandada rõhu pihustamise pihusti struktuuri, et saada piiratud veevarustuse rõhu all peene vee udu osakesi.
