Udupüstolimasina otsik on kogu varustuse põhiosa. Teoreetiliselt on düüsi kvaliteet oluline tegur, mis mõjutab pihustamise efekti teatud rõhu all. Vee kuivpihustusprotsessis kasutatakse kolme põhivormi: joa purustamine, kile purustamine ja sekundaarne pihustamine.
1. Jett on katki
Vedelikjoa on düüsist väljutatav tahke silindrikujuline vedelik. Kui düüsist väljutatav ümmargune juga on pideva vedeliku kujul, häirib seda välisõhuvool ja vibratsioonilaine muutub selle pinnal teatud viisil. Vibratsioonilaine amplituud laieneb aeglaselt, vedelik killustub suureks arvuks lehtedeks ja suure läbimõõduga tilgadeks.
Teiseks on film katki
Düüsiotsikust väljutatav ristlõige on ümmargune sammasjuga, kuid ventilaatordüüsid, pöördlauadüüsid, advektsioonidüüsid jne on vedelkilejoad. Pärast vedelikukihu pihustist väljutamist mõjutavad vedeliku vooluomadused selle lainevormi. Piiratud vedeliku füüsikaliste omaduste ja voolutingimuste korral tekivad vedelkilejoa pinnal pärast selle välise õhuvoolu poolt häirituna muutub amplituud järjest suuremaks ja siis laguneb vedelkilejoa ülaosa jooneks, ribaks või rõngaks. See on vedelikukihi esmane pihustusprotsess.
Sekundaarne pihustamine tähendab, et vedelkilejoa ülaosa laguneb sirgjooneliseks, lindi- või rõngakujuliseks ja seejärel väikesteks osakestepiiskadeks. Filmi killustamisel on tavaliselt kolme tüüpi režiimid: velgikujuline killustumine ja perforeeritud killustamine. See on tihedalt seotud lainekujulise killustatuse, killustumisviisi ja suure hulga väikeste osakeste tilkade ilmnemise kiirusega, osakeste suurusega ja osakestega grupijaotus. Velgikujulise killustumise käigus hakkab kile äär vedeliku välispinge tõttu kahanema. Vedel kile, mis on velje tootmise ajal suhteliselt paks, ja seejärel purustatakse velg väikesteks tilkadeks nagu silindriline joa.
Seda tüüpi killustatus võib tekkida siis, kui vedeliku kleepumisjõud ja pindpinevus on mõlemad suured ning seda tüüpi killustatus võib moodustada väga suuri osakesi. Perforeeritud kile tükeldamise käigus tekivad alguses väikesed augud vedelasse kilesse düüsi kaugusele. Alguses muutuvad väikeste aukude augud kiiresti suuremaks. Kui külgnevad väikesed augud on ühendatud, on ebakorrapäraseid vedelaid filamente. Siis need vedelikud Siid puruneb erineva suurusega tilkadeks.
Kolmandaks teine pihustamine
Kui väljutatud pidev vedelik on esialgu killustatud, tekivad suured tilgad. Praegu on nad ebastabiilsed ja killustuvad uuesti. Toodetakse palju väikesi osakeste tilku. On näha, et pärast pihustamist tekkiv vedelik Tilkade suurus pole seotud ainult esimese pihustamise käigus tekkinud tilkadega, vaid ka atomiseerimisel ja killustumisel on taas võtmeroll.
Ülaltoodud on sisu, mida toimetaja kõigile jagas, palun pöörake sellele tähelepanu! Põnevam ootab teid!
