Aatomiseerivaid otsikuid on mitut tüüpi, nii et kui palju tüüpe saab neid aatomistamismeetodi järgi klassifitseerida?
(1) Mehaaniline atomiseerimine
Mehaaniline atomiseerimine sõltub peamiselt kiirest joast, mida vedelik tekitab rõhuerinevuse all, et ennast atomeerida. Seetõttu võib selle jagada otseseks düüsiks, tsentrifugaaldüüsiks ja pöörlevaks otsikuks.
Otsest atomisatsiooni ja tsentrifugaalaatomiseerimist võib ühiselt nimetada rõhu atomiseerimiseks. Otsene pihustusdüüs tugineb atomiseerimise eesmärgi saavutamiseks peamiselt veepihustile. Veerõhu nõue on suhteliselt kõrge ja mida suurem on pihustusava läbimõõt, seda jämedam on atomiseerimine. Seetõttu ei saa pihustusava läbimõõt olla liiga suur ja voolu reguleerimise vahemik on suhteliselt väike. Tsentrifugaaldüüs kasutab tsentrifugaaljõudu, mida kõrgsurvevesi tekitab keeriseseadme kaudu, et toota vedelat kilet, mis puruneb õhuga ja atomeeritakse. Tsentrifugaalaatomiseerimise mõju on parem kui otsese atomiseerimise mõju, kuid see vajab ka kõrgemat veevarustussurvet, seega on kasutustingimused piiratud.
Pöörlevad pihustid jagunevad tavaliselt kahte kategooriasse: pöörlevad tüübid ja pöörlevad otsikud. Pöörlev kehatüüp jaguneb pöörlevaks tassitüübiks ja pöörlevaks kettatüübiks. Pöörlev tassi atomiseerimine on pihustada vett koonilise pöörleva tassi esiotsa, arendada vesi suurel kiirusel pöörleva tassi abil kileks ja pihustada vedelikku "tsentrifugaalpihusti" ja "kiirpihusti" kombineeritud toime kaudu. Samamoodi tugineb ketta atomiseerimine vedeliku õhutamiseks kiirele pöörlevale kettale.
(2) Keskmine atomiseerimine
Erinevate atomisatsioonimeetodite kohaselt võib selle jagada pneumaatiliseks atomiseerimiseks ja mullide atomiseerimiseks. Pneumaatilisi atomisatsiooniotsikke kasutatakse laialdaselt.
Pneumaatiline pihusti tugineb gaasi (suruõhu või auru) teatud rõhule, et moodustada kiire õhuvool, nii et aatomistamise eesmärgi saavutamiseks saab moodustada õhu ja vee vahelise suure suhtelise kiiruse. Kasulikul mudelil on eelised, et madala veerõhu korral on võimalik saada head atomisatsiooniefekti ja tööseisundit saab reguleerida suures vahemikus. Toiteallikas ei ole siiski üksik ja süsteemi koostis on keeruline.
(3) Spetsiaalne düüside atomiseerimine
Spetsiaalne otsik võtab üldiselt vastu ultraheli laine, elektromagnetvälja ja elektrostaatilise efekti põhimõtted atomiseerimiseks. Kuigi sellisel düüsil on hea mõju mõnes muus tööstuslikus rakenduses, kasutatakse seda söekaevanduste halva maa-aluse keskkonna tõttu harva.
